విత్తొకటి వెట్టితేను వేరొకటి మొలచునా
(॥పల్లవి॥)
విత్తొకటి వెట్టితేను వేరొకటి మొలచునా
యెత్తిన శ్రీహరి నీవే యీడేర్చవయ్యా
(॥విత్తొ॥)
పాపపుణ్యదేహికి బంధములే సహజము
యేపునఁ గాదని తోయ నెట్టువచ్చును
పూపవంటి మనసుకు భోగములే సహజము
తేపగా విరతి యెందుఁ దెచ్చుకొనేమయ్యా
(॥విత్తొ॥)
మాయల జన్మమునకు మమతలే సహజము
యేయెడఁ జొరక మాననెట్టువచ్చును
కాయవంటి గుణానకు కర్మమే సహజము
చాయల నే మెటువలె శాంతిఁ బొందేమయ్యా
(॥విత్తొ॥)
తప్పని జ్ఞానమునకు దైవమే సహజము
యెప్పుడు స్వతంత్రుఁడుగా నెట్టువచ్చును
నెప్పున శ్రీవేంకటేశ నీ మహిమే ఇంతాను
చెప్పఁజూపఁ జోటులేదు చేరివుండేమయ్యా
(||pallavi||)
vittŏgaḍi vĕṭṭidenu verŏgaḍi mŏlasunā
yĕttina śhrīhari nīve yīḍersavayyā
(||vittŏ||)
pābabuṇyadehigi baṁdhamule sahajamu
yebunam̐ gādani toya nĕṭṭuvachchunu
pūbavaṁṭi manasugu bhogamule sahajamu
tebagā viradi yĕṁdum̐ dĕchchugŏnemayyā
(||vittŏ||)
māyala janmamunagu mamadale sahajamu
yeyĕḍam̐ jŏraga mānanĕṭṭuvachchunu
kāyavaṁṭi guṇānagu karmame sahajamu
sāyala ne mĕḍuvalĕ śhāṁtim̐ bŏṁdemayyā
(||vittŏ||)
tappani jñānamunagu daivame sahajamu
yĕppuḍu svadaṁtrum̐ḍugā nĕṭṭuvachchunu
nĕppuna śhrīveṁkaḍeśha nī mahime iṁtānu
sĕppam̐jūbam̐ joḍuledu serivuṁḍemayyā