దేవుఁ డొక్కఁడే మాకు దిక్కు గాని
(॥పల్లవి॥)
దేవుఁ డొక్కఁడే మాకు దిక్కు గాని
కావ నెవ్వరును లేరు కతలింతే కాని
(॥దేవుఁ॥)
పచ్చివొళ్లు మోచితిమి పాపమెల్లాఁ జేసితిమి
హెచ్చిన మీఁదటి సుద్దు లేఁటివో కాని
రచ్చలఁబడె మా గుట్టు రమణుల చేఁత బెట్టు
అచ్చమై యిందుకుఁ బరిహరమేదో కాని
(॥దేవుఁ॥)
గాలిమూఁటఁ జిక్కితిమి కన్నచోటే తొక్కితిమి
ఆలించి యేమిటివారమయ్యేమో కాని
మైల గొంత మనసూ మణుఁగు గొంతానాయ
తాలిమి నా విధి యేమి దలఁచీనో కాని
(॥దేవుఁ॥)
మాయలఁ బొరలితిమి మరచితి మింతలోనే
చాయల శ్రీవేంకటేశు శరణంటిమి
రోయఁజొచ్చె జగమెల్లా రుచియాయ వైరాగ్య-
మాయము నాలోపలి అంతరాత్మేకాని
(||pallavi||)
devum̐ ḍŏkkam̐ḍe māgu dikku gāni
kāva nĕvvarunu leru kadaliṁte kāni
(||devum̐||)
pachchivŏḽlu mosidimi pābamĕllām̐ jesidimi
hĕchchina mīm̐daḍi suddu lem̐ṭivo kāni
rachchalam̐baḍĕ mā guṭṭu ramaṇula sem̐ta bĕṭṭu
achchamai yiṁdugum̐ bariharamedo kāni
(||devum̐||)
gālimūm̐ṭam̐ jikkidimi kannasoḍe tŏkkidimi
āliṁchi yemiḍivāramayyemo kāni
maila gŏṁta manasū maṇum̐gu gŏṁtānāya
tālimi nā vidhi yemi dalam̐sīno kāni
(||devum̐||)
māyalam̐ bŏralidimi marasidi miṁtalone
sāyala śhrīveṁkaḍeśhu śharaṇaṁṭimi
royam̐jŏchchĕ jagamĕllā rusiyāya vairāgya-
māyamu nālobali aṁtarātmegāni