Naksatram minnunna

നക്ഷത്രം മിന്നുന്ന
Year
Language

നക്ഷത്രം മിന്നുന്ന പൂമട്ടുപ്പാവിൽ നീ
സ്വപ്നം കൊണ്ടമ്മാനമാടും ഞാൻ
മുത്തിട്ട മാണിക്ക്യപ്പല്ലക്കിൽ ഞാനെന്നും
നാടായ നാടെല്ലാം ചുറ്റും
കൊയ്യും ലക്ഷങ്ങൾ നാളെക്കാലത്താദിത്യന്റെ
തേരിൽ തീരത്തേക്കെത്തും മുൻപേ
നാടും നല്ലോരും ഗാർഡ് ഓഫ് ഓണർ നൽകും നേരം
മനസ്സിനെന്തു പുളകം
മലരു വിറ്റ് മടി നിറച്ച് മലർക്കൊടിയെ പരിണയിച്ച്
മനസ്സിൽ വെച്ച് കൊടമൊടച്ച് പഴയ പണ്ടാരം
മനക്കണക്കും പെരുക്കിക്കെട്ടി മനസുഖത്തിൻ എഴുത്തു കല്ലിൻ
മുനയൊടിക്കാൻ മെനക്കെടല്ലേ ഒടപ്പിറപ്പേ

പൊന്നും കുട ആരാവാരപ്പടമൊന്നേ പിടി
മിന്നും കൊടി പാറും മേനാവിൽ ഞാൻ ചന്തത്തോടെഴുന്നള്ളും
മുപ്പാരിലും കൈ വാ പൊത്തി ജനം എക്കാലവും
കപ്പം തരും ലോകം കൈയ്യാളുമീ കൈകളീൽ
മറിയും തളം ഒരതിശയം നിറയും മനം അതനുഭവം
വളരും ഉല്ലാസം പെരുകും ഉന്മാദം ഉയരും ആനന്ദവും ഹേയ്
ചിറകു മുറ്റ പറവക്കുട്ടി വരുണനൊപ്പം പറപറക്കാൻ
ചിറകടിക്കാൻ നുരയടിക്കാൻ തകിട തിത്തൈ തോം
മനക്കണക്കും പെരുക്കിക്കെട്ടി മനസുഖത്തിൻ എഴുത്തു കല്ലിൻ
മുനയൊടിക്കാൻ മെനക്കെടല്ലേ ഒടപ്പിറപ്പേ
(നക്ഷത്രം....)

ചിന്നാളവും കാഞ്ചി നല്ലിപ്പട്ടും കുന്നോളവും
പൊന്നാര്യനും ജീരാ ചെമ്പാവുമായ്
പൊന്നോണം തന്നാണെന്നും
മിന്നുന്നത് പൊന്നായ് തീരുമെന്റെ കൈ കൊണ്ടിടി
ഹായ് കണ്ണാടിയാൽ തോടും പാലങ്ങളും തീർത്തിടൂം
ഭരണാലയം അതൊരു നയം പൊതുജീവിതം ഹാ സുഖമയം
അഴകിനാരാമം സരസ സല്ലാപം നിറയുമെല്ലാടവും ഹേയ്
ഉറവ കെട്ട പടുകിണറ്റിൽ തൊടി കടക്കാൻ
അടി പിഴയ്ക്കും തവളപ്പറ്റം കടലു ചുറ്റാൻ കൊതിച്ചിടുന്നെന്നോ
മനക്കണക്കും പെരുക്കിക്കെട്ടി മനസുഖത്തിൻ എഴുത്തു കല്ലിൻ
മുനയൊടിക്കാൻ മെനക്കെടല്ലേ ഒടപ്പിറപ്പേ
(നക്ഷത്രം....)

nakṣatraṁ minnunna pūmaṭṭuppāvil nī
svapnaṁ kŏṇḍammānamāḍuṁ ñān
muttiṭṭa māṇikkyappallakkil ñānĕnnuṁ
nāḍāya nāḍĕllāṁ suṭruṁ
kŏyyuṁ lakṣaṅṅaḽ nāḽĕkkālattādityanṟĕ
teril tīrattekkĕttuṁ munpe
nāḍuṁ nalloruṁ gārḍ oph oṇar nalguṁ neraṁ
manassinĕndu puḽagaṁ
malaru viṭr maḍi niṟacc malarkkŏḍiyĕ pariṇayicc
manassil vĕcc kŏḍamŏḍacc paḻaya paṇḍāraṁ
manakkaṇakkuṁ pĕrukkikkĕṭṭi manasukhattin ĕḻuttu kallin
munayŏḍikkān mĕnakkĕḍalle ŏḍappiṟappe

pŏnnuṁ kuḍa ārāvārappaḍamŏnne piḍi
minnuṁ kŏḍi pāṟuṁ menāvil ñān sandattoḍĕḻunnaḽḽuṁ
muppāriluṁ kai vā pŏtti janaṁ ĕkkālavuṁ
kappaṁ taruṁ logaṁ kaiyyāḽumī kaigaḽīl
maṟiyuṁ taḽaṁ ŏradiśayaṁ niṟayuṁ manaṁ adanubhavaṁ
vaḽaruṁ ullāsaṁ pĕruguṁ unmādaṁ uyaruṁ ānandavuṁ hey
siṟagu muṭra paṟavakkuṭṭi varuṇanŏppaṁ paṟabaṟakkān
siṟagaḍikkān nurayaḍikkān dagiḍa tittai toṁ
manakkaṇakkuṁ pĕrukkikkĕṭṭi manasukhattin ĕḻuttu kallin
munayŏḍikkān mĕnakkĕḍalle ŏḍappiṟappe
(nakṣatraṁ....)

sinnāḽavuṁ kāñji nallippaṭṭuṁ kunnoḽavuṁ
pŏnnāryanuṁ jīrā sĕmbāvumāy
pŏnnoṇaṁ tannāṇĕnnuṁ
minnunnat pŏnnāy tīrumĕnṟĕ kai kŏṇḍiḍi
hāy kaṇṇāḍiyāl toḍuṁ pālaṅṅaḽuṁ tīrttiḍūṁ
bharaṇālayaṁ adŏru nayaṁ pŏdujīvidaṁ hā sukhamayaṁ
aḻaginārāmaṁ sarasa sallābaṁ niṟayumĕllāḍavuṁ hey
uṟava kĕṭṭa paḍugiṇaṭril tŏḍi kaḍakkān
aḍi piḻaykkuṁ tavaḽappaṭraṁ kaḍalu suṭrān kŏdicciḍunnĕnno
manakkaṇakkuṁ pĕrukkikkĕṭṭi manasukhattin ĕḻuttu kallin
munayŏḍikkān mĕnakkĕḍalle ŏḍappiṟappe
(nakṣatraṁ....)